UkuzibandakanyaUkulima

I-Jasmine enefrimu: Ukutshala nokuNakekela

Kusuka eNdiya eqhakazile nasesiqhingini saseCeylon, i- jasmine elimnandi lafika kithi . Ukutshala nokukhathalela lesi sihlahla akubangeli izinkinga, abalimi abaningi balangazelela ukuthola lesi simangaliso. I-Jasmine ivame ukusetshenziselwa ukuhlobisa izakhiwo, izimbali zayo zifanelekile ukusika, ngoba zihle kakhulu futhi ziba nephunga eliphikelelayo nelinomsoco. Lesi sitshalo asinandaba nokuthi inhlabathi iyakhula, kodwa ayikuthandi ukuqhuma kwamanzi angaphansi komhlaba nokudlulela ngokweqile. Ukukhanyisa kungaba yinto: emthunzini, naselangeni, i-jasmine enhle ihluma kahle.

Isitshalo (ukutshala nokunakekelwa kusikisela ukuhambisana nemithetho ethile) isabela kahle ekukhuliseni. Engadini lapho i-jasmine izotshala khona, kubalulekile ukwenza humus ne nitrofuscus. Ukudla kumele kwenziwe njalo ngonyaka entwasahlobo ngesikhathi lapho amahlumela ekhula. Ukunakekelwa ukuphuza njalo, ukukhulula inhlabathi nokususa amagatsha amadala nokugula. Isihlahla sitshalwe emhlabathini ngokuvamile ekuqaleni kwentwasahlobo noma ekwindla, akudingekile ukumboza ubusika. Lesi sitshalo sanda ngamathembo, cuttings noma ukwahlukana. Kusukela emahlathini kutholakala ama-hedges amahle kakhulu, futhi amafomu e-terry abukeka ngokucophelela ku-plantings eyodwa.

Ngaphandle kwensimu, kukhona igumbi le-jasmine. Ukutshala nokunakekela akudingi ulwazi olukhethekile, abalimi abaningi banquma ukuthenga i-sambac. Imbali yangaphakathi ayiyona i-cranky, futhi izimbali zayo zinhle kakhulu futhi zinempepho. UJasmine udinga inhlabathi kusuka e-clayey-sod, umhlaba oqabunga nesihlabathi. Izitshalo zama-lime zibekezelela kakhulu, ngakho akufanele zibe se-substrate, futhi amanzi adinga kuphela acidified kanye namanzi. Uma kungenjalo ukukhula kuzoncipha, futhi izimbali azivamile.

Amanzi - yilokho okuthanda ngempela i-jasmine. Ukutshala nokukhathalela kuhilela ukuchelela njalo, nakuba isitshalo futhi uthanda umswakama, kodwa kubalulekile ukuthi ungadluli - udaka kufanele lume. Ubuningi bomswakama buyakuthinta izinga lokushisa lomoya, ehlobo kufanele kwenziwe kaningi, futhi ebusika kaningi kakhulu. Amaqabunga asabela kahle ngokupomfaza. Ama-specimens amancane kufanele atshalwe kabusha entwasahlobo unyaka nonyaka, futhi abadala kuphela kanye kuphela eminyakeni emithathu. Uma uneminyaka yobudala, izitshalo kufanele zandise inani lobumba obunobumba ngaphakathi kwe-substrate.

Ukugcinwa kombuso othile wokushisa kungenye isimo lapho i-jasmine ikhula khona. Ukutshala nokunakekelwa (isithombe sizovumela abalimi bembali ukuba baqonde indlela yokusingatha lesi sitshalo) kufanele bahlale ekamelweni cishe ngo-20 ° C, ebusika izinga lokushisa akufanele liwe ngaphansi kwe-8 ° C. Esikhathini esifudumele, i-jasmine ingasuswa emkhathini noma ensimini, umoya omusha uyomzuzisa kuphela. Ukukhanya kwelanga ngqo kulesitshalo akulimazi nhlobo, kodwa kungcono ukumboza emini.

Njengayo yonke imivini, i-jasmine idinga ukusika izihlahla njalo. Ukutshala nokukhathalela kuhilela ukusika isitshalo ukuloba isihlahla. Yiqiniso, ungakwazi ukulahla noma yikuphi ukusekelwa ngamaqebelengwane amade, kodwa ngokuhamba kwesikhathi amagatsha angakwazi ukuzilimaza futhi alahlekelwe ukuhlobisa. Ngaphezu kwalokho, ukusika izihlahla kunomphumela omuhle ekuziqhakazeleni, ukwakheka kwamahlumela ase-lateral. Ngemuva kwalendlela, i-liana iba yinde kakhulu futhi ihlanganiswe ngokuphelele ngefihlekile. Imifino ingahlaselwa ama-aphid, i-red spider mite ne-whitefly, ngakho-ke kudingeka udake ukuhlanzeka kwamaqabunga bese ususa izinambuzane ngesikhathi esifanele.

Similar articles

 

 

 

 

Trending Now

 

 

 

 

Newest

Copyright © 2018 zu.atomiyme.com. Theme powered by WordPress.